Meie parvlaevad

Iga päev teenindame viie parvlaevaga Eesti kõige tihedama liiklusega riigisiseseid mereühendusi. Meie kodusadamad asuvad Kuivastus, Virtsus, Heltermaal ja Rohukülas.

Illustratsioon

Piret

  • Pikkus : 114m
  • Laius: 19.7m
  • Süvis: 4m
  • Kiirus: 15 sõlme
  • Valmimisaasta: 2017
  • Ehituskoht: Poola, Remontowa laevatehas
  • Kodusadam: Kuivastu
  • Sõidukite mahutavus: 150
  • Reisijate mahutavus: 700
  • Ratastooli kohta salongis: 7

Piret on 2016.aastal Poola Remontowa laevatehases valminud reisiparvlaev. Pireti veeskamine toimus 1.veebruaril 2016.aastal ning ristimine 2017.aasta 12.aprillil. Pireti kodussadam on Kuivastu. 

Uutele parvlaevade nimede leidmiseks korraldasime 2015.aasta märtsis konkursi, kuhu laekus pea 1000 erinevat nimevarianti. Piret sai oma nime muistse Saaremaa kangelase Tõllu kaasa järgi ning parvlaeva ristiema on Mareli Ots. 

Piretil on reisijate kasutusel 2 reisijatesalongi laeva 4. ja 5.tekil. Lisaks päiksetekid kauni ilmaga meresõidu nautimiseks. Reisijatesalongis on võimalik leida mõnus koht kas pere- või seltskonnaga koosviibimiseks või eraldatum ala raamatu lugemiseks või töö- või koolitöö tegemiseks. 

Kes oli see muistne vägilanna, kelle järgi Piret oma nime sai?

Saaremaa vägilase Suure Tõllu naine kandis nime Piret. Nii nagu Tõll oli vägimees, oli ka Piret väginaine. Suuruse poolest näikse ta Tõllust natuke maha jäävat, kuid eks olegi ju naisterahvad kasvu poolest meestest pisut pisemad. Nii ka Piret.

Ka jõudu Piretil jagus. Ta oli tugev Saare naine. Ega tal pääsu polnudki, kuna ajal, mil Tõll rahva abimehena kaugemal käis, seisis kogu majatalitus Pireti õlul. Ja Tõll käis ära tihti. Perenaisena hoolitses ta kodu ja söögi eest, lisaks kündis, külvas, lõikas nurmel. Oma mehele keetnud Piret muudkui pajatäie kapsaleent päevas ja küpsetanud ahjutäie rukkileiba. Pireti valmistatud leib oli imehää, see lausa sulas suus. Nii nagu Pireti leib, said ka tema härjalihaküpsetised Saare ja Hiiu eitede käest palju kiitust.

Peale kõige selle aitas väginaine meest ehituselgi. Kui Tõll asus neile sauna ehitama, oli Pireti mureks kerisekivid kokku kanda. Suure töö käigus juhtunud aga nõndaviisi, et üks kivimürakas kukkus Kõiguste mõisa juures Pireti põlle seest välja, otse väginaise varbale ja siis maasse. See on sääl tänapäevalgi. Kõigele vaatamata oli väginaine ka õrn ja pisarad valu tõttu kärmed tulema. Varbale kukkunud kivi teinud nõnda valu, et Piret istunud maha ja puhkenud nutma. Nuttis teine nõnda palju, et tekkis soo, mida tuntakse Naestesoo nime all.

Nagu ühele tugevale Saare naisele kohane, saanud Piret väiksest äpardusest kiiresti üle, sünnitas Tõllule poja, jätkanud igapäevaste toimetamistega ja aidanud meest tublilt edasi.

Kaptenid

Ringo Koppel

Kapten

Märten Kraav

Kapten
“Saagu su nimeks Piret, too meile tuntust, too meile õnne, hoia meie meremehi, saarlasi, muhulasi, kõiki, kes sinuga seilavad!”
Parvlaeva ristiema, Mareli Ots