Meie parvlaevad

Iga päev teenindame viie parvlaevaga Eesti kõige tihedama liiklusega riigisiseseid mereühendusi. Meie kodusadamad asuvad Kuivastus, Virtsus, Heltermaal ja Rohukülas.

Illustratsioon

Tõll

  • Pikkus: 114m
  • Laius: 19.7m
  • Süvis: 4.0m
  • Kiirus: 15 sõlme
  • Valmimisaasta: 2017
  • Ehituskoht: Poola, Remontowa laevatehas
  • Kodusadam: Kuivastu
  • Sõidukite mahutavus: 150
  • Reisijate mahutavus: 700
  • Ratastooli kohta salongis: 7

Tõll on 2015.aastal Poola Remontowa laevatehases valminud reisiparvlaev. Tõllu veeskamine toimus 29.detsembril 2015.aastal ning ristimine 21.jaanuaril 2017. aastal. Tõllu kodussadam on Kuivastu.

Uutele parvlaevade nimede leidmiseks korraldasime 2015.aasta märtsis konkursi, kuhu laekus pea 1000 erinevat nimevarianti. Tõll sai oma nime muistse Saaremaa kangelase Tõllu järgi ning parvlaeva ristiema on Kuressaare gümnaasiumi klassiõpetaja Lelet Aavik. 

Tõllul on reisijate kasutusel 2 reisijatesalongi laeva 4. ja 5.tekil. Lisaks päiksetekid kauni ilmaga meresõidu nautimiseks. Reisijatesalongis on võimalik leida mõnus koht kas pere- või seltskonnaga koosviibimiseks või eraldatum ala raamatu lugemiseks või töö- või koolitöö tegemiseks.

Kes oli see muistne vägilane, kelle järgi Tõll oma nime sai?

Vägilane Tõll oli suur. Ta oli nii suur, et läbi tormise mere kõndides lõid lained talle vaid vööni. Ta oli isegi nii suur, et teda oli näha lausa üle metsa. Ta oli vägilase mõõtu. Ka Tõllu teod olid vägilasele kohased. Tõll elas Tõllustel, Saaremaal. Oma kodukanti armastas ta väga ja saarlaste eest kandis Tõll hästi hoolt.

Tormise ilma korral hoidnud Tõll merel silma peal ja kui mõni laev seal hätta jäi, jooksnud vägilane otsejoones läbi murdlainete meremeestele appi. Tänu Tõllule olid kõik alati uppumast päästetud, viimse kui ühe tõi ta kaenlas tagasi kaldale.

Kui vaenlane sõjakalt Saaremaale tikkus, oli Tõll see, kes peletas võõrad mõõgavehkijad minema. Ega see alati lihtne olnud, kuna tihtipeale oli vastas terve südikas armee. Õnneks lõppesid lahingud ikka enamjaolt sellega, et Tõll hirmutas oma rammuga tülinorijad, kel veel jalad kandsid, tuldud teed koju tagasi, vahest kaugemalegi.

Kõige enam aga nautis Tõll rahulikku saare elu. 
Ta oli vaoshoitud ja üpris sõnaaher mees, kes armastas vaikselt tööd rassida. Selles suhtes oli ta lihtne põllumees nagu iga teinegi. Põldu kündis ta suure hoolega ning pingutas tavaliselt nii, et tema palgeid mööda voolas alla tünnitäis higi. Sest polnud aga hullu midagi, pärast pikka tööpäeva kütnud Tõll alati sauna kuumaks, võtnud kadakaviha kätte ja äsanud sellega väsinud jäsemete pihta seni, kuni lihasvalu läinud. Õhtusöögiks kasis ta end alati ilusasti puhtaks.

Ka isu oli Tõllul suur. Õnneks oskas Tõllu naine Piret mehe hundiisuga arvestada. Õhtuks oli naine alati keetnud terve pajatäie kapsasuppi ja küpsetanud vähemalt kuus pätsi rukkileiba. Tõll matsutanud siis kahe suupoolega, nii et mets vastu kajas. Samal ajal vaadanud aga Piretiga tõtt, justkui edastades mõttes tänu ja armastust. Sellised olid hardad hetked.

Tänapäevani usuvad saarte elanikud, et Tõll jälle ärkab, kui tõsine hädaoht ähvardab maad, mida ta kõigest südamest armastas.

Kaptenid

Hanno Naaber

Kapten

Indrek Kalamees

Kapten
“Saagu su nimeks Tõll, too meile tuntust, too meile õnne, hoia meie meremehi, saarlasi, muhulasi, kõiki, kes sinuga seilavad!”
Parvlaeva ristiema, Kuressaare gümnaasiumi klassiõpetaja Lelet Aavik