Väinamere parvlaevaliikluse tulevik on elektriline

Jaga
Facebook ikoon Linkedin ikoon
Illustratsioon
Laevadest
november 25, 2022

Guldar Kivro, TS Laevade juhatuse liige

Hiljuti täitus Saaremaa ja mandri vahel reisijaid ja sõidukeid vedaval parvlaeval Tõll kaks aastat esimesest ametlikust hübriidlaevana sõidust Väinamerel. Lisaks tavapärasele diiselmootorile ka elektrijõul töötav hübriidlaev on oma tegutsemisaastate jooksul tõestanud, et Eesti saarte vahelises laevaliikluses on üleminek heitmevabadele laevadele vaid aja küsimus. Sedalaadi investeeringuid soosivate riiklike otsuste toel on TS Laevadel jätkuv ambitsioon asendada diiselkütusel sõitvad laevad  täielikult taastuvenergia lahendustega. 

TS Laevade eesmärk on oma tegutsemisest alates olnud kvaliteetse parvlaevateenuse kõrval keskkonnasõbralikkuse poole püüdlemine. Ka Eesti riik on võtnud endale Euroopa Komisjoni kliimameetme paketis „Eesmärk 55/ Fit55“ suured eesmärgid vähendada kasvuhoonegaase. Kõige otsesemalt on sellega seoses võetud suund parvlaevade elektrifitseerimisele. Esimene samm selle suunas tehtigi kaks aastat tagasi, kui TS Laevad lasi oma vahenditest parvlaev Tõllu hübriidlaevaks ümber ehitada. See tähendas, et lisaks diiselmootoritele varustati laev akudega.

Hübriidlaev on tõestanud oma kuluefektiivsust

Tõllu kasutamise jooksul on saanud igati kinnitust see, et diiselmootoriga laevadel lühematel veeteedel pikka tulevikku enam ei ole. Kusjuures elektrilaevade eelis ei seisne mitte ainult karmistuvates keskkonnanõuetes, vaid ka kütusekulu kokkuhoius. Nimelt aitab akupanga kasutamine anda elektritoitel laevadele selge eelise tarbitava kütuse kokkuhoidmisega.

Kui diiselkütust tarbivad laevad töötavad igal hetkel selliselt, et kaks peamasinat töötavad korraga, juhuks kui üks peaks mingil põhjusel välja lülituma ja tekkima blackout, siis elektrifitseeritud laevadel saab töös olla  korraga üks peamasin. Teise peamasina rolli täidab ühe peamasina võimalikul seiskumisel ajutiselt akupank, mis on kogu aeg olemas ja täidab virtuaalse peamasina rolli seni, kuni järgmine peamasin käivitub. Seega kahaneb kütusekulu elektrilaevade puhul juba puhtalt vähemate masinate töös hoidmisest. Rääkimata sellest, et elektrijõul töötav mootor kulutab suurema osa energiast laeva liigutamisele, kui diiselmootoril läheb suur osa kaotsi soojuse tekitamisega.

Lisaks on TS Laevade parvlaevad muutunud märkimisväärselt efektiivsemaks seal kasutusele võetud innovaatiline kütusekulu jälgimise süsteem Blueflow.  See on reaalajas aidanud parandada laevajuhtide sõiduvõtteid, kasutada optimaalset kiirust vastavalt navigatsioonipiirkonnale ning planeerida laeva veealuse korpuse puhastuse vajadust. Samuti annab süsteem jooskvalt infot kogu energia liikumise kohta laevas.

Järgmine samm on täiselektriline parvlaev

Parvlaev Tõll on olnud esimene omataoline ka selle poolest, et varem pole maailmas ükski teine nii suur reisiparvlaev ehitatud ümber hübriidlaevaks, mis peab ühtlasi sõitma ka jääoludes. Nüüdseks kaks talve liinil opereerinud Tõll on tõestanud, et akusid on võimalik kasutada ka talvel ning jääoludes navigeerimisel saab hübriidlaev väga hästi hakkama.

Kui Tõll töötab täna hübriidlaevana, kus on lisaks elektrimootorile kasutusel akupank, siis sealt samm edasi oleks täiselektrilise laeva kasutuselevõtmine. Piisavalt lühikese vahemaa ja laadimisvõimsuste olemasolu puhul on täiselektriline laev parim variant, kuna aitab oluliselt vähendada ka tekkivat müra ja vibratsiooni. Täiselektrilised parvlaevad on näiteks Norras jõudnud juba piisavalt oma efektiivsust ja keskkonnahoidu panustamist ka tõestada.

Kuigi praegu näeb TS Laevad heitmevabade laevade energiaallikana eeskätt elektrit, siis täielikult ei ole välistatud ka vesiniklaevad või mõned muud alternatiivsed kütused. Näiteks vesiniku puhul saab olla tehniliselt kahte tüüpi – kas vesiniku pealt töötavate sisepõlemismootoritega või vesiniku elementidel töötavad laevad. Tänaseks on Norras ehitatud üks reisiparvlaev vesiniku elementidel töötamisega, kuid senistel andmetel ei ole laev veel puhtalt vesinikuga sõitnud. Küll on maailmas palju väikseid laeva, erakaatreid ja jahte, mis seda juba suudavad.

Vaatamata sellele, et TS Laevade laevad ei kuulu regulatsioonide alla, mis kohustavad ettevõtteid maksma CO2 tasusid on ettevõte oma vastutustundliku ettevõtte strateegias võtnud vastu otsuse igal aastal vähendada õhku paisatavaid heitmeid. TS Laevad on suutnud võrreldes 2019.aastaga vähendada heitmete kogust ca 15% võrra ja kavatseb seada ambitsioonikad eesmärgiks igaks järgnevaks aastaks.

Kui TS Laevadel avaneb võimalus ka alates 2026. aastal kehtima hakkava saarte vahelise parvlaevaliikluse teenuslepingu alusel liine teenindada, siis suure tõenäosusega võiks selleks hetkeks olla valdav osa parvlaevu ka elektrifitseeritud või kasutavad teisi alternatiivseid kütuseid. Kuigi vahepeal oleme seoses ELi vahendite rahastamisotsustega olnud sunnitud edasi lükkama parvlaeva Pireti täiselektriliseks ehitamise plaanid, siis TS Laevade kurss uute investeeringute ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisel ei ole kindlasti muutunud. TS Laevad ei saa endale juba hea kuvandi mõttes lubada, et nende omandis olevad laevad pole võimalikult rohelised, vaid janunevad fossiilkütuste järgi. Seda enam, et parvlaevade kodusadamate piirkonda on tekkimas ühe enam tuulikuid, mis võimaldavad tulevikus meie täiselektrilistel laevadel sõita puhtalt tuulest pärineva energiaga.

Kõik uudised