Praamid.ee

{{translate('main.cookies_prompt.agreement_msg_part1')}} {{translate('main.cookies_prompt.agreement_msg_part2')}}.

TS Laevade parvlaev Tõll on Eesti esimene keskkonnasõbralik hübriidlaev

05.03.2020 16:29

Eesti mandri ja suursaarte vahelist laevaliiklust opereeriv laevandusettevõte TS Laevad sõlmis 2019. aasta juulis lepingu Eesti laevaehitusfirmaga Baltic Workboats parvlaeva Tõll keskkonnasõbralikuks hübriidlaevaks ümberehitamiseks.  Parvlaevale Tõll paigaldati akupangad, mis võimaldavad vähendada diiselkütuse tarbimist ning sellest tekkivate heitgaaside vähendamist asendades fossiilse kütuse  akupankadesse salvestatud elektrienergiaga. Parvlaev Tõll on Eesti esimene keskkonnasõbralik hübriidlaev, Tõllu esimene sõit elektrienergia toel toimub 2020. aasta märtsikuus. 

Miks hübriidlaev?

Eesti Natura 2000 külgneval Väinamere hoiualal opereeriva laevafirma TS Laevade jaoks on keskkonnasõbralikkus ülioluline, seepärast tegutseb ettevõte selles suunas, et tulevikus täielikult loobuda Väinamere parvlaevade puhul diislikütustest ja jõuda nullemissioonini.

Tõllu hübriidlaevaks ümberehitamise tulemusel väheneb kasutatava diislikütuse hulk aastas hinnanguliselt 20% ning õhku paisatava CO2 hulk 1600 tonni. Lisaks õhuemissioonidele väheneb ka veealune mürareostus ja vibratsioon, mille abil tagatakse hüljestele, kaladele ja teistele mereloomadele parem elukeskkond, mis aitab liigikust säilitada. Seega on Tõllu hübriidlaevaks ehitamine oluline samm keskkonnasõbralikuma parvlaevanduse suunas.

Parvlaevadele on viimastel aastatel loodud mitmeid keskkonnasõbralikke lahendusi. TS Laevad on Eestis esimene, kes diisel-elekter hübriid lahendust parvlaeval, mis sõidab suure ööpäevaste väljumiste ja manööverduste arvu juures ning talvekuudel miinuskraadides ja  jääoludes, kasutama hakkab.

Teised tänapäeval arutluse all olevad keskkonnasõbralikud tehnoloogiad laevadele on veel näiteks vesinikupraamid või biokütustega sõitvad laevad. Maailma esimene vesinikpraam tuleb pilootprojektina Norras liinile aga alles aastal 2021 ning erinevate biokütuste lahenduste osas tehakse samuti laevanduses alles esimesi samme. Akupankadega töötava hübriidlaeva tehnoloogia on end seni kõige paremini tõestanud.

Akulaeva idee tuli Norrast

Idee hakata parvlaevu akutoitele üle viima sai TS Laevad Norrast, kus 2015. aastal tuli liinile esimene elektriline parvlaev Ampere. Selle ajaga on elektrilaevade populaarsus kiiresti kasvanud ja aastaks 2022 töötab Norras kokku juba 70 akudel sõitvat parvlaeva. Elektrilaevade nõudlus on suur ka mujal. Poola ja Türgi laevatehased, kus valmistati ka TS Laevade Eesti suursaarte mandriühendusi teenindavad neli parvlaeva, on lähemateks aastateks tellimustega kaetud. Ühtlasi on nimetatud tehnoloogia ka järjest taskukohasemaks muutunud.

Norra akulaevade kogemust üle võttes tuleb arvestada, et oluline erinevus Norra fjordide ja Läänemere vahel on Eestis talviti tekkiv jää. Soomes on akulaev Elektra jääs sõitnud alates 2017. aasta lõpust, kuid selle ajaga kogutud andmed ei ole akulaevade talvise toimekindluse ja efektiivsuse hindamiseks veel piisavad, lisaks sõidab Elektra teistes tingimustes ehk Soome saarestikus ning on Tõllust väiksem. Tõllu suuruses akutoitel tihedas pendelliikluses olevate laevade efektiivsust ja toimekindlust merel rasketes jääoludes veel katsetatud pole.

Kere ja veoseadmete poolest on TS Laevade parvlaevad jääs sõitmisega üsna hästi toime tulnud, kuid kas akud suudavad anda talviseks navigeerimiseks piisava võimsuse, tuleb veel testida ja katsetada.

TS Laevad on Tõllu hübriidlaevaks ehitamisega teerajajad ning saavad projekti käigus omandatud teadmisi ja kogemusi jagada ka teistele laevaomanikele ja sidusrühmadele, eriti selles osas, mis puudutab parvlaevade opereerimist külmas kliimas. Kõik eesmärgiga hõlbustada meretranspordi innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Kuidas hübriidlaeva tehnoloogia toimib?

Tõllu hübriidlaevaks ümberehituse puhul on töös lahendus, kus akupankade laadimine toimub laeva enda mootorite pealt, mis tähendab, et energiajuhtimine on nutikam, ja kaldavõrgust laadimist ei toimu. Sisuliselt hakkab Tõll kasutama 20% vähem diislikütust ja samavõrra vähenevad ka õhusaaste emissioonid.

Tõllu akutoitele üle viimiseks vajalikud ümberehitused on minimaalsed, sest laeva vedasid ka enne elektrimootoritega gondelkäiturid ning elektriajamitega töötavad ka muud laeva süsteemid. Elektrienergia saadakse neljalt diiselgeneraatorilt, mille koguvõimsust läheb vaja vaid erandlikes oludes, näiteks jääs sõitmisel. Diiselküttest toodetava elektri asendamine akudelt saadava vooluga ei muuda laeva veoseadmete ehituses midagi, lisada tuli vaid akud, laadimisseadmed ja kontrollsüsteemid. Akupangad on paigaldatud laeva sisemuses olevasse spetsiaalselt selleks kohandatud ruumi.

Enne hübriidlaevaks ehitamist toimis Tõllu tehnoloogia selliselt, et pidi reisijate ohutuse mõttes käitama üheaegselt kahte peamasinat koormusel umbes 50%. See tähendas, et diislit kasutas ja CO2 paiskas õhku kaks masinat, hübriidlahendus annab samasuguse ohutuse, aga käitama peab korraga vaid ühte peamasinat. Sellest tulenevalt on kokkuhoid ja keskkonnasääst ühe peamasina osaline kütusekulu, sest peab käitama ühte peamasinat 80% koormusega.  Lisaks saab tänu akudele salvestada seda osa energiast, mis varem korstnast välja läks ja oli selle tõttu energiakadu.

Keskkonnasõbralikkust lisab seegi, et ettevõtte Corvus Energy akud, mida parvlaeval Tõll kasutatakse, on suures osas taaskasutatavad. See tähendab, et uute akude tootmisel saab kasutada ära suures osas vanu akusid.

Kõikide suurema kui 20% elektri osakaaluga tehniliste lahenduste puhul on Virtsu-Kuivastu liinil vaja ka laadimist kaldalt, mis toimuks kiirlaadijatega laeva sadamas peatumise ajal ehk 6-7 minutiga. Tehniliselt on see igati võimalik ja Virtsu sadama puhul on potentsiaalselt võimalik tulevikus tarnida ka Virtsu tuulepargis toodetud rohelist elektrienergiat. Piltlikult öeldes sõidaksid laevad siis taaskord tuule jõul.

Kütusekulu aitab kokku hoida ka innovaatiline seade Blueflow

2019. aasta lõpus paigaldas TS Laevad parvlaevale Piret Blueflow innovaatilise kütusekulu jälgimise seadme, et laeva kaptenid ja tüürimehed saaksid reaalajas parema ülevaate iga reisi energiakulust ning võimaluse eelnevate reiside kütusekulu lihtsasti võrreldes parandada oma sõiduvõtteid energia efektiivsemaks kasutamiseks.

Innovaatiline seadeldis Blueflow aitab kütusekulu kokku hoida ning sellega vähendada laevakütusest tulenevat mõju keskkonnale. Ettevõtte oodatav kütusekulu kokkuhoid on 4% laeva tarbitavast kütusest. Väiksem tarbitud kütusekogus tähendab, et laevade fossiilne jalajälg ja õhku paisatud emissioonid on selle võrra väiksemad. Seeläbi aitab Blueflow seade parvlaevadel, mis veel sõitmiseks rohetehnoloogiaid ei kasuta, hoida puhtamana Läänemere ja Väinamere ehk elukeskkonna meie ümber.

Blueflow seade mõõdab tarbitava võimsuse ja kuvab selle laevajuhile numbri ja graafikuna ekraanile. Seade kuvab infot reaalajas väga täpselt ning iga reis võrdleb end nii parima kui ka eelmise reisiga. Selle põhjal näeb laevajuht järgmist reisi tehes, kas ta on olnud säästlikum või kulutanud rohkem energiat – tekib iseenesega võistluse moment.

Parvlaeva Piret esimene Blueflow abil mõõdetav reis toimus 10. detsembril 2019 kapteni Ringo Koppel juhtimisel Virtsust Kuivastusse. Kui seade on end pikema perioodi jooksul tõestanud, plaanib TS Laevad Blueflow seadme paigaldada ka teistele ettevõtte laevadele.

Blueflow kütusekulu seadmete ning tarkvara tarnijaks on Rootsi ettevõte Blueflow Energy Management AB.

Euroopa roheline kokkulepe – kliimaneutraalsus aastaks 2050

Euroopa Komisjoni 2019. aasta lõpus kokku pandud Rohelise kokkuleppe tegevuskava abil on eesmärgiks kujundada  Euroopa Liidu majandus ja kogu ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks, mis tähendab, et EL-is ei emiteerita rohkem CO2 kui seda atmosfäärist eemaldatakse.

Tegevuskava kohaselt tuleb tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. Kokkulepe hõlmab suurt hulka majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandust ja ehitust ning terase-, tsemendi-, tekstiili- ja kemikaalitööstust, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtteid.

Rohelise kokkuleppe 2050. aasta sihi saavutamiseks on vaheetapina pandud paika Euroopa heitealased eesmärgid 2030. aastaks.

Euroopa Liidu kava kohaselt peab Eesti aastaks 2030 vähendama kasvuhoonegaaside välist heidet 13 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega, sellest moodustab transport 40 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja pakutud meetmed transpordisektori õhku paisatava CO2 vähendamiseks on erinevate transpordivahendite elektrifitseerimine, millega TS laevad Tõllu hübriidlaevaks ümberehitamisega on juba algust teinud, enne vastava riikliku poliitika kujundamist. Lahenduste hulka kuuluvad veel elektriautode kasutuselevõtu soodustamine, trammi- ja rattateede arendamine, ühistranspordi üleviimine nullheitele, Rail Balticu kohalike peatuste rajamine. Lisaks on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumil plaanis alustada pilootprojektiga vesinikukütuse kasutusele võtmiseks ühistranspordis. Kogu plaani juures on oluline, et elektrifitseerimiseks saadav energia oleks võimalik üle viia taastuvallikatele, nagu tuule- või päikeseenergia.

2015. aastal võeti ÜRO-s vastu deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kuhu peavad panustama nii  Eesti riik kui ka ettevõtted.  TS Laevad koos emaettevõttega Tallinna Sadam on alates 2020-aastast sidunud oma strateegilised eesmärgid  ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Kõik otsused ja investeeringud lähtuvad vastutustundlikust vaatest ning toetavad nii ettevõtte kui ka ühiskonna kestlikku arengut.  

Eesmärk minna üle 100% elektri energiale

Tõllu hübriidlaevaks ümber ehitamist saab defineerida kui parvlaevade elektrile ülemineku pilootprojekti, mille edukaks osutumisel on ettevõttel eesmärk edaspidi Virtsu-Kuivastu liinil üle minna 100% elektrile ning Rohuküla-Heltermaa liinil 50%. Oluline selle projekti juures on asjaolu, et see on esimesena valmiv suuremahuline transpordisektori elektrile ümberkohanemise projekt Eestis ja riigi kliimaeesmärkide kontekstis seetõttu märgiline.

TS Laevade partneriks Tõllu akutoitele üle viimise teostatavuse analüüsimisel ja arvutustes oli Norra insenerbüroo LMG Marin. Iga laev ja iga liin on energiabilansi mõttes unikaalsed, norralastel on selles vallas kogemusi kõige rohkem. Tänase akutehnoloogia juures on Virtsu-Kuivastu liin oma 27-minutilise sõiduajaga pikim, millel täielikult akutoitel laev efektiivselt töötada saab. Akude kasutamine annaks teatavat efekti ka pikemal Rohuküla-Heltermaa liinil, kuid üle 35-minutilise sõiduaja korral peavad suurenema nii akude mahutavus kui pikenema laadimisaeg või peab laev hübriidina kasutama paralleelselt lisaks ka mõnda teist kütust.


Tõllu ümberehitustöid teostas peatöövõtjana Baltic Workboats, akupangad tarnis Corvus Energy, elektri- ja automaatikaseadmed tarnis Norwegian Electric Systems ning peak-shaving hübriidlahenduse on projekteerinud LMG Marin. Investeeringu kogumaksumus oli 1,6 miljonit eurot.

Ettevalmistustöödega alustati 2019. aasta juulis, ümberehitustööd algasid sama aasta detsembris ning neid teostati peamiselt laeva liinil oleku ajal. Parvlaeva Tõll esimene akupankade elektritoitel toimuv reis väljub Virtsust 2020. aasta märtsis.  

TS Laevad usub, et lühematel parvlaevaliinidel on just keskkonnasõbralikud elektrilaevad parvlaevanduse tulevik nii Eestis kui mujal, eriti arvestades ülemaailmseid kliimaeesmärke õhusaaste emissioonide vähendamiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks. 

Back to News page