Praamid.ee uue veebilehe avalehel on diginäitus „Üks suund või edasi-tagasi“, mis tutvustab Eesti suursaari läbi kohalike fotograafide ja fotohuviliste silmade. Tegime juttu Saaremaa neiu Merite Pärnaga, kelle fotod on diginäitusel üleval. Loe lähemalt, et teha Meritega tutvust ning saada teada, mis teevad suursaared tema meelest eriliseks.
Kuidas sa kaamera taha sattusid?
Pildistada on mulle alati meeldinud. Nii kaua kui mäletan, olen pereliikmete digi- või peegelkaameraid laenanud ning loodusesse pildistama suundunud. Elasin kunagi mõned aastad Virtsus ja seal armastasin ikka mere ääres Saaremaa poole vaadata ja päikeseloojangut pildistada. Saaremaale tagasi kolides oli mul erialane fotograafia õppekavas sees. Eks huvi ja harjutamise mõttes käisingi vabal ajal mere ääres või metsas pildistamas. Loodust on minu arvates lihtsam pildistada – loodus on omasoodu ja kui veab ning oled õigel ajal õiges kohas, võid saada imelise vaate osaliseks. Loodusele ei saa öelda, et ole nii või tee seda. Loodus lihtsalt on ja minul ei jää fotograafina muud üle kui ilu sealt üles leida.
Kirjelda pilti, mille Praamid.ee diginäitusele saatsid. Mis selles hetkes toimus ja miks sa selle hetke jäädvustasid?
Sel fotol on näha päikeseloojangut Kuressaare linnapiiri ääres. Päikeseloojang jäi tegelikult sel hetkel minu selja taha ja pildistasingi seda, kuid tunne ei olnud õige. Sain seal samas aru, et täna head pilti ei tule. Kui end ringi keerasin, et kodu poole sammuda, mõistsin, et tõeline päikeseloojang jäi pildistamise hetkel minu selja taha. Panin kaamera valmis ja nautisin seda looduse ilu. Pildile jäi Põduste jõgi, mis suubumas Kuressaare lahte.
Kas oled juba jõudnud praamid.ee uut veebilehte vaadata? Kuidas meeldis?
Olen vaadanud uut praamid.ee lehekülge telefonist. Olen rahul – minu jaoks on kõik lihtne ja arusaadav, kerge on leida üles näiteks piletiinfo. Tore on ka näha, et lehel on muud huvitavat, näiteks lühike tutvustus suursaarte kohta.
Kui sage parvlaevareisija oled? Kas on ka lemmiklaev?
Varem olin suur parvlaeval reisija, sõitsin tihti Saaremaalt Virtsu ning tagasi. Nüüd kui olen Saaremaale oma pere loonud, olen mandrile vähem sattunud. Oma roll on selles ka koroonaviirusel. Praegu mul lemmiklaeva ei ole, aga lapsepõlves meeldisid mulle Viire ja Regula.
Anna ka teistele üks nipp/soovitus kuidas saaks kauneid hetki veelgi ilusamalt üles pildistada.
Arvan, et kauneid hetki tuleb ise taga ajada. Mõtlen selle all seda, et pildistama minnes ei saa kunagi 100% kindel olla, et täna tuleb just selline ilm ja saan imelise foto selles kohas. Usun, et on vaja olla kannatlik. Soovitan huvi korral kaamera kätte võtta ja lihtsalt minna ja pildistada. Nii õpid pidevalt ja kes teab, äkki saadki kauni foto.
Mis teeb sinu arust meie suursaared kõige-kõigemaks?
Arvan, et saartel on oma võlu. Juba see kui kasvõi mandri rahvas kuuleb, et olen Saaremaalt pärit, paneb mind rohkem neist endist eristuma nende endi silmis. Ja kui välismaalane kuuleb, et elan saarel, siis on see suur wow-efekt. Saartes on midagi müstilist, millest osa on ka minul veel avastamata.