Kuidas mõjutab meretase Hiiumaa liini parvlaevaliiklust?

Jaga
Facebook ikoon Linkedin ikoon
Illustratsioon
Teenusest
jaanuar 21, 2022

Laevade liikumiseks veekogudel on oluline, et vee tase oleks piisava kõrgusega. Madal meretase piirab parvlaevade sõitu, teatud taseme puhul pole enam võimalik sõita täislastiga. Meretaseme mõju on eriti suur parvlaevaliiklusele Hiiumaa liinil Rohuküla ja Heltermaa sadamate vahel, sest laeval tuleb läbida kitsas Rukki kanal, kus liiga madala meretaseme ning ebasoodsa ilmastiku puhul võib tekkida olukord, kus parvlaevliikluses tuleb teha paus, sest ei pruugi olla võimalik Rukki kanalist ohutult läbi saada.

Kui suur on meie parvlaevade süvis ning kui sügav Rukki kanal ning milliseid olulisi aspekte laevakapten veel arvestama peab, saate lugeda artiklist.

Intervjuu on tehtud 2018. aastal TS Laevade toonase ohutusjuhi Jaanus Matsoga, teksti on täiendanud 2022. aastal mereohutusjuht Meelis Mägi.

Mis täpselt madalat meretaset Hiiumaa liinil põhjustab?

Rohuküla-Heltermaa liinil tuleb parvlaevadel läbida Rukki kanal, mille garanteeritud sügavuseks on Transpordiamet deklareerinud 5,2 m EH2000 kõrgussüsteemis ehk rahvakeeli Amsterdami nulli suhtes. Madal veetase tähendab aga seda, et kõrgrõhkkonna ajal viivad põhja-, kirde-ja idatuuled osa vett Rukki kanalist ära, puhuvad selle tagasi Taani väinade poole. See ei olene aastaajast.

Meile on soodsad Atlandi ehk läänetuuled, mis toovad värsket ja puhast vett ning hoiavad meretaseme sobiliku parvlaevade piiranguteta liiklemiseks. Lisaks on see ka merekeskkonnale hea.

Mida tuleb seoses meretasemega jälgida?

Tuleb jälgida seda, et laev saaks piiranguteta liikuda, ega poleks ohtu põhjapuuteks. Selleks tuleb jälgida ja tagada laeval olevate varude (kütus, vesi jmt) optimaalne kogus ning laeval tekkinud jäätmete ja heitmete, nt fekaal- ja pilsiveed, õigeaegne äraandmine, et laeva süvis oleks võimalikult väike. Muidugi tuleb veel arvestada ilmastikuoludega, nagu lainetus.

Kõige olulisem on ikkagi meretaseme enda ja selle muudatuste jälgimine. 1. jaanuarist 2018 hakkas Eestis  kehtima Amsterdami null ja selle järgi toimub merevee taseme arvestamine. Tänastel navigatsioonikaartidel on kasutatud sügavusandmeid uue kõrgussüsteemi järgi (EH2000). 

Nagu mainitud, on Rukki kanali garanteeritud sügavus hetkel 5,2 m. Meie parvlaeva Leiger süvis on tühjana (ilma lastita) 3,65 m. Süvis tähendab kaugust laeva veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel. Täislastis laeva süviseks on 4,00 m. Lisaks on ohutuse huvides kokkulepitud, et meie laevade puhul peab kiilu alla jääma vähemalt 0,45 m vett. Tavaliselt on laevandusfirmad kehtestanud selliseks varuks 0,5 m, ka Eesti Merelaevanduses ja SLK-s oli 0,5 m. Aga kuna teame, et Rukki kanali pealmine pinnas on pehme kiviklibu, siis saime klientidele vastu tulla ning alandada vajalikku varu 0,45 m peale. Lihtne arvutuslik tehe käiks siis selliselt: 5,2 m – 4 m – 0,45 m = 0,75 m.

See tähendab, et meretase võib langeda kuni -75 cm, ilma et meil oleks täislastis sõitmisega probleeme. Kui meretase langeb üle 75 cm, peame hakkama kehtestama mahupiiranguid, et säiliks ohutuse tagamiseks vajalik veevaru kiilu alla. Transpordiamet mõõdistab Rukki kanalit regulaarselt, kuna sügavused kanalis ei ole püsivad ja muutuvad pidevalt.

Näiteks 2018. aasta märtsis olime sunnitud suunama liikluse ümber Heltermaa- Virtsu liinile, sest meretase oli langenud ligi 60 cm (sel ajal kasutati veel kõrgussüsteem BK77 ). Sellisel juhul ei saa täislastis laev, mille süvis on 4,00 m, Rukki kanalit (4,70 m BK77)  läbida, kuna see on liialt ohtlik. -60 cm meretaseme puhul jääks täislastis laeva kiilu all vaba vett vaid 10 cm, kuid vajalik varu peab olema vähemalt 45 cm.  

Mida kapten veel jälgib?

Kuna pole teada laaditava lasti täpne kaal, siis on väga oluline jälgida laeva süvise muutusi laeva laadimise käigus. Keskeltläbi suureneb laeva süvis 14 tonnise lasti puhul 1 cm. Seepärast on vaja meretaseme madalamaks muutumisel hakata kehtestama mahupiiranguid ehk sõita kergema lastiga. Kuna lasti tegelikku kaalu silmaga öelda ei saa, saab täpse sõidukite arvu, mida laev mahupiirangu puhul peale võtta tohib, öelda vaid laadimise lõppfaasis. Ka lasti paigutamine laeva on täppistöö, kuna vea korral vajub laev kreeni. Meie laevajuhtide (kaptenite ja vanemtüürimeeste) töö on väga pingeline, vahi kestvuseks on 12 h. Laeva juhtimissüsteemid on küll automaatsed, kuid vahis oleval laevajuhil tuleb jälgida erinevaid seadmeid (radar, kajalood, logi, kompass jne) ja nende näidikuid, lisaks tuleb pidada visuaalset vaatlust ning jälgida ümbruskonda ohutuse tagamiseks. Meie kaptenid ja vanemtüürimehed on väga head spetsialistid – oma ala professionaalid.

Millal toimuvad järgmised süvendustööd Rukki kanalis?

Viimati süvendati Rukki kanalit 2022 suvel, ajavahemikus 16 – 26. august. Ajapikku kanduvad kivid ja muud setted kanalisse tagasi, seepärast tuleb süvendustööd ette võtta iga paari aasta järel. Vastavalt väljastatud vee erikasutusloale võib Rukki kanalit süvendada perioodil 1. august kuni 15. oktoober või 1. detsember kuni 15 märts.  Transpordiamet ise süvendustöid läbi ei vii, vaid korraldab teostaja leidmiseks hanke. Korraldatud hanke tulemusel teostas hooldussüvendustööd aastal 2022 Insenerehituse AS. Rukki kanali hooldussüvendustööd on kajastatud praegu riigi eelarvestrateegias kuni aastani 2023.

Leiger jääl
Kõik uudised